Orissaare Keskkooli ajalugu algab 1946.a. sügisest, kui Piiri 7-kl. kooli juures avati 8.klass ja kool sai nimeks Muhu Keskkool. Võimalused edukaks tööks olid tagasihoidlikud. Kooli ruumid olid kitsad. Internaat mahutas vähe ja seepärast olid nii õpetajad kui õpilased korteris kohaliku küla peredes. Kuigi esimeste keskkooliõpilaste vanuseline iga oli väga erinev, kujunes koolis järk-järgult sõbralik ja teotahteline kollektiiv. Õppimistahe ja tegutsemislust olid olemas. Õpetaja Jüri Rauga juhtimisel käis kooli koor 1950.a. üldlaulupeol, õpetaja Reet Aarmaa juhendamisel rajati väga ilus kooli aed. Kõige raskema jälje vajutas kooli tegevusele ebademokraatlik poliitiline reziim. Paljud õpilased ja õpetajad kas küüditati või vallandati töölt. Kuid 1950.a. kevadel saatis Muhu Keskkool ellu I lennu, 1951.a. II lennu, 1952.a. III lennu ja 1953.a. IV lennu. 1950.a. moodustati Orissaare rajoon ja kohe tekkis ka mõte asutada keskkool Orissaares. 1953.a. hakatigi ehitama koolihoonet, mis valmis alles 1955.a. Kuid keskkool otsustati siiski Muhust ära tuua ja nii alustaski see tööd Tumala 7-kl. kooli ruumes Orissaare Keskkoolina. Ruumi oli väga vähe. Koolitöö toimus kahes vahetuses ja kolmanda vahetusena oli majas veel töölisnoorte keskkool. Internaadiks ehitati ümber endine mõisa tõllakuur. Jällegi leidis enamik õpetajaid ja õpilasi elupaiga kohalike külade peredes. Tumala pargis rajati õpetaja Reet Aarmaa juhendamisel nägus kooliaed. Tumalas lõpetas keskkooli V ja VI lend ja 1955.a. 1.sept. kolis keskkool üle Orissaarde. Kuna Orissaare algkool oli töötanud Maasi külas kahes talu peres, siis said ka nimetatud kooli õpilased nüüd Orissaares õppima hakata. Kujunes välja väga erilaadne kool - 4 algklassi + keskkool. Koolimaja pidi mahutama nii õppeklassid, internaadi kui olema ka võimla eest. Õpilasi elas nii alevi asutustes kui ka Maasi külas (endise algkooli ruumides). Kooli õuele rajati kiiresti puubarakk, millest sai koolile söökla, ja seejärel teine barakk - poiste ühiselamuks. 1957.aastast hakkas kool järk-järgult kasvama alates 5. klassist ja 1960.a. kevadel lõpetas Orissaare Keskkoolis juba õpilasi 1.-11.klassini.
1959.a. valmis uus internaadihoone, mis mahutas suurema osa õpilastest. Kõige pakilisemaks vajaduseks kujunes nüüd võimla, mis valmiski internaatkooli hoonena 1962.a. Kuigi internaatkool, keskkool ja alevi sportlased pidid seda jagama, kujunes hea koordineerimise juures olukord rahuldavaks. Kuid kool kasvas ja jällegi jäid ruumid kitsaks. 1976.a. valmis koolimaja juurdeehitus. Seoses üleminekuga kabinetsüsteemile sai iga õpetaja nüüd endale kindla ruumi. Õpetaja töö muutus mugavamaks, kuid õpilased kaotasid oma klassitoa. 1980-ndatel aastatel valmis mitu projekti uue juurdeehituse tarbeks, kus pidid olema nii ujula kui aula, kuid nimetatud ettevõtmine tegelikkuseni ei jõudnud. Kuigi keskkoolis õpetatakse põhiliselt üldaineid, hakati 1960-ndate aastate algul õpetama ka kutsealasid: tütarlastele loomakasvatust ja aiandust ning poeglastele traktori juhtimist, hiljem lisandus traktoristide õpetamisele ka autojuhtide koolitamine. 1977.a. algas Orissaare Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse süvaõpe, mis kahjuks vähese õpilaste huvi tõttu pidi hääbuma. Alates 1991.a. antakse merealaseid teadmisi.
Orissaare Keskkool on olnud läbi aegade tugev isetegevuse alal. Sõnakunsti arendamisel väärib eriti märkimist õpetaja Leontine Kivihall, kelle oskuslikul juhtimisel valmisid massdeklamatsioonid, näitemängud ja esinesid edukad deklamaatorid. Aastakümnete jooksul oli kooli muusikaelu hingeks õpetaja Maimu Hink (Sepp) , kes juhatas ansambleid, soliste, orkestreid ja viis õpilaskoorid vabariiklikele laulupidudele. Rahvatantsuringe viis vabariiklikele tantsupidudele Maie Rauk (Opkaup).
Kuna 1959.aastani Orissaares normaalne kultuurimaja puudus, asendas kooli saal ka esialgu kultuurimaja. Siit saidki alguse kooli ja kultuurimaja tihedad sidemed, mis on säilinud tänaseni. Sõnakunstiringe juhendas aastaid õpetaja Leontine Kivihall, muusikaringe juhendas õpetaja Maimu Sepp ja rahvatantsuringe õpetaja Maie Opkaup. Head koostööd on teinud meie kooli kirjandusõpetajad Helene Teär, Meida Väin, Valli Karu, Helvi Vann ja Signe Söömer alevi raamatukogu töötajatega ning korraldanud palju huvitavaid kirjandusõhtuid. Tunnustatud sõnakunstnikena esinesid peale õpilaste meie õpetajad Juta Porgand, Laine Väli ja Sinaida Reinart. Meie kooli traditsioonid olid pikki aastaid ühenduses nõukogulike tähtpäevadega. Tänaseni on säilinud kogu kooliperet haaravad ainenädalad. Kõige enam õpilasi ja õpetajaid oli igal aastal töös kirjandusnädalal, kus põhiteemaks oli tuntud kirjanike looming, millest iga klass valis instseneeringuks mingi teose. Näitlemine vahetas välja kaua aastaid püsinud massdeklamatsioonide traditsiooni. Samal ajal toimus kirjanduliku omaloomingu võistlus ja õpetaja Valli Karu juhendamisel kirjakunsti valdajate tööde näitus. Õpetaja Helene Teäre juhendamisel ilmus neli kooli almanahhi "Kadakate Keskelt". 1984.a. algasid ajaloonädalad ja sündis uus traditsioon - Jüriöö jooks (üle Väina tammi Muhu linnusesse, kus süüdatakse lõke).
Sporti on Orissaare Keskkoolis läbi aegade tehtud , kusjuureks paraadalaks on olnud kergejõustik. Kehalise kasvatuse õpetajatena ja treeneritena on aastaid töötanud Vaike Lehtpuu (Palomets), Arnold Teär, Milvi Viss, Kalle Hiiuväin, Ly ja Jüri Link. Eriti edukas on kooli spordielu olnud alates 1970-ndatest aastatest. TV-10 olümpiastardi sarjast on osa võetud algusest, s.o. 1971.a. ja ainult ühel aastal ei ole kool pääsenud finaalvõistlustele. Meie kooli võistkonnad on olnud edukad keskkoolide karikavõistlustel ja kergejõustiku 4-võistluses, mis varem oli NSVLiidu võistlussari, praegu aga Baltimaade omavaheline jõukatsumine. 1977. , 1982. ja 1985.a. esindasid meie kooli võistkonnad Eestit üleliidulistel võistlustel, kus saavutati häid tulemusi. Igal õppeaastal viiakse läbi klassidevahelisi võistlusi värav-, jalg-, korv-, võrk- ja rahvastepallis, ümber Orissaare jooksus, sisekergejõustikus, suusatamises (kui lund on) ja krossijooksus. Traditsiooniliselt toimuvad koolis sügisesed ja kevadised spordipäevad.
|
Ajalugu
